ALǴYS pen ABYROIǴA BО́LENGEN AZAMAT

1009
0
Bólisý:

Qazaqta «О́mir-ózen!» – degen tamasha teńeý bar. О́leńdeı uıqasyp, ádemi aıtylǵanmen onyń maǵynasy sol ózenniń tuńǵıǵyndaı tereńde jatsa kerek. Syrttaı qaraǵanda aınadaı jarqyrap, óz arnasyn toltyryp turǵandaı kóringenmen, toqtaýsyz alǵa jylystap aǵa beredi. Sol ózen arnasymen adamzat ataýlyǵa buıyrǵan ómir kóshi de óz saparyn toqtaýsyz jalǵastyra beretinge uqsap ketetini bar. Ýaqyt shirkin de jyldar júgin arqalap, sol uly kóshke ilesip qaıyrylmaı kete beredi…

Keshe ǵana taı-qulyndaı tebisip, bir asyqty artyq utyp alsaq bórkimizdi aspanǵa atatyn balalyq shaqtyń qyzyǵy artta qalyp, surapyl soǵystan keıingi qıyndyǵy mol jyldardyń jarasy da jazylyp, ýaqyt óz degenin moıyndatty. Bir japyraq nandy bólip jep, birge ótkizgen jyldar da jyraqta qalǵanyn endi ǵana ańǵarǵandaımyz. Bala kezden birge ósip, jubymyz jazylmaǵan jan dosym Aqan Aqatuly Ospanov búginde jetpis jasqa tolyp otyr. Búkil sanaly ómirin halqyna qyzmet etýge arnaǵan, týǵan eli úshin adal eńbek etken dosymyzdy biz maqtan tutyp, keıingi jastarǵa úlgi etýge tolyq qaqymyz bar dep nyq senimmen aıta alamyz.
Aqan Aqatuly 1949 jyly 11 qyrkúıekte Almaty oblysy Panfılov aýdany Qońyróleń aýylyna qarasty Aqshoqy degen jaılaýda dúnıege keldi. Ákesi Aqat pen sheshesi Zeınelhan sol kezdegi ortalyǵy «Qońyróleń» aýyly aımaǵynda ornalasqan «Oktıabr» dep atalǵan qoı sharýashylyǵynda shopan bolyp uzaq jyldar qajyrly eńbek etken. Aýyr jumys, qıyn kezeń bolǵanmen ata-analary 6 ul men 3 qyzdy dúnıege ákelip, olardy aman esen ósirip, oqytyp jetkizdi. Búgingi kúni barlyǵynyń jeke otbasylary, bala-shaǵalary bar, olardan nemere shóbere súıip otyr. Aqannyń ákesi Aqat 1991 jyly qaıtys boldy. Ardaqty anasy Zeınelhan búgingi kúni 92 jasqa kelip, osy Aqannyń qolynda baqýatty ómir súrýde.
1957 jyly Qońyróleń orta mektebiniń tabaldyryǵyn alǵash attaǵan 44 ul-qyzdar 1967 jyly bilim ordasynan túlep ushtyq. Aqannyń ómirlik belsendiligi men uıymdastyrý, kóshbasshylyq qabileti bala kezinen baıqalǵan-dy. Mektepte ótetin túrli kópshilik sharalardy uıymdastyrýda aldyna jan salmaıtyn. 1977 jyly Qońyróleń mektebiniń tarıhynda birinshi bolyp 10 jyldyq, 2017 jyly mektepti bitirgen túlekterdiń 50 jyldyǵy keń kólemde este qalatyndaı atap ótýge muryndyq boldy. Birge oqyǵan túlekterdiń ishinde elge eleýli qyzmet etken azamattar az bolǵan joq. Solardyń qatarynda ǵylym doktory, akademık Jazylbekov Nurǵalym, aýdanda basshy qyzmetterde bolǵan Beıseǵulov Nurqapyz, bilikti dáriger – Erasylova Aımankúl, uzaq jyldar jastarǵa sanaly tárbıe, sapaly bilim bergen ustazdar – Týlaqbaeva Baqytqan, Shoqparova Rozany ataýǵa bolady.
Aqan Ospanov 1968 jyly ásker qataryna shaqyrylyp, 1970 jylǵa deıin Mýrmansk oblysynda Soltústik áskerı flotta Otan aldyndaǵy boryshyn ótep qaıtty. Áskerden soń elimizdegi eń baıyrǵy joǵary oqý oryndarynyń biri – Almatydaǵy aýylsharýashylyǵy ınstıtýtynyń ekonomıka fakýltetine túsip, 1975 jyly ony oıdaǵydaı bitirip, ǵalym agronom-ekonomıst degen ma­mandyq alyp shyqty. Instıtýt qabyrǵasynda qoǵamdyq jumystarǵa belsene aralasyp, 5 jyl oqý tobynyń starostasy boldy. Stýdenttik shaq eshqashan umytylmaıdy, Aqan ınstıtýtta birge oqyǵan dostarynyń kóbimen osy kúnge deıin qarym-qatynas jasap turady. Instıtýtta birge oqyǵan dostary A.Adamov kóp jyldar aýdan ákimi, M.Batyrbaev, O.Bekenov, K.Álimbaev, A.Jumatov, A.О́teev, B.Bekaıdarov oblystaǵy túrli iri mekemelerdi basqardy.
Aqan Aqatuly 1975 jyly ınstıtýtty bitirgen soń sol kezdegi aýdandyq aýylsharýashylyǵy basqarmasynyń shaqyrýymen jalaqy jáne eńbek jónindegi ekonomıst laýazymynan bastap, keıin aýdandyq basqarý organdarynda ár túrli jaýapty qyzmette 36 jyl, ıaǵnı, 2013 jyldyń naýryz aıyna deıin zeınetkerlikke shyqqansha turaqty qyzmet atqardy. Keńes zamanynda aýylsharýashylyǵy bólimin basqaryp, sol kezdegi aty elge tanymal N.Golovaskıı, I.Qojahmetov, I.Belalov, A.Saýranbaev, aýdan basshylary S.Bespaev, Á.Ybraımoldaev, A.Turǵanbekov sııaqty tulǵalarmen qyzmettes bolyp, týyp ósken aýdanynyń aýylsharýashylyǵy salasyn damytýǵa óziniń qomaqty úlesin qosty.
Sózimiz naqty bolý úshin myna bir nátıjelerdi aıta ketkenimiz artyq bolmas.Aýdan ótken ǵasyrdyń 80 jyldarynyń aıaǵynda memleketke 35 myń tonnadan astam et, onyń ishinde 20 myń tonnadan astam úırek etin óndirse, júgeriniń taza dániniń kólemi 220-230 myń tonnaǵa deıin jetkizgen bolatyn. Qoı bordaqylaý alańdarynda 10 myńnan bastap 30 myńǵa deıin toqtylar bordaqyǵa qoıylsa, myń bastan úsh myń basqa deıin iri qara ár sharýashylyqta bordaqylanatyn. Sol sııaqty aýyl sharýashylyǵynyń ózge de salalary boıynsha respýblıka kóleminde aldyńǵy qatarly aýdandardyń biri boldy. Bul qajyrly eńbekti qajet etetin óte joǵary kórsetkish, oǵan tehnıka men tehnologııa damyǵan, búgingi aıtýly jahandaný zamanynda da qol jetkize almaı otyrǵanymyzdy ashyq aıtýymyz kerek. Osynyń bári aýdan turǵyndary men Aqan sııaqty bilikti mamandardyń eńbeginiń arqasynda bolǵan iri jetistikter ekenin maqtanyshpen aıtýǵa bolady.
Taǵy bir aıta ketetin jaǵdaı, Ospanov Aqan 1984 jyldan uıymdastyrý jáne kadr bólimin basqaryp, aýdannyń qazirgi zamanǵa saı kadr máselesin qalyptastyrýǵa óz úlesin qosty. Búgingi kúni aýdanda úlken qyzmette júrgen birqatar laýazymdy, abyroıly azamattar sol kezde qyzmetterin bastap, Aqannan tálim-tárbıe alǵan-dy. Olardyń ishinde burynǵy Májilis depýtattary, aýdan ákimi Ermek Kelemseıit, Sh.Hahazov, aýdandaǵy eń úlken mekemeniń birin basqaryp otyrǵan T. Kerimqulov, AVT-nyń basshysy B. Qusaıynov, Sol sııaqty iri sharýashylyqtarǵa jetekshilik etip júrgen Amantaı Raev, Alman Ospanov, marqum Kýzatbekov Baqytbek Quzatbekov, aýdandyq Ádilet basqarmasynyń basshysy M.Saǵymbekov, qazirgi aýyl ákimderi Taıyrjan Asmatýlaev, Murat Seısenbekov, Baqyt Nurelov, Ermek Nurahmetov sııaqty kóptegen bilikti mamandar Aqannyń tárbıesin kórip, odan úlgi aldy.
Elimiz egemendik alǵan alǵashqy jyldar bizdiń tarıhymyzda eń aýyr kezeń bolǵany belgili. Burynǵy odaq boıynsha qalyptasqan ekonomıkalyq baılanystar úzilip, halyqtyń turmystyq jaǵdaıy tym tómendep ketti. Sol kezde Aqan Aqatuly aýdan ákimi Á. Ybraımoldaevpen birge ár túrli bólim basshysy qyzmetterin atqaryp, 1992-1994 jyldary «Kómek» bıýrosyn quryp, jekeshelendirý máselelerimen aınalysyp, aýdanda alǵashqy kásipkerlerdiń paıda bolýyna, olarǵa tıisti qujattar jasap, tirkeýden ótkizip, aýdanda sol jańadan quryla bastaǵan shaǵyn jáne orta kásiporyndar men sharýa qojalyqtarynyń bolashaǵyna jol ashyp, olardyń damýyna tikeleı yqpal etti. 1997 jyly aýdan ákimi Á.Ybraımoldaevtyń usynysy boıynsha aýdan ákiminiń ekonomıka jónindegi orynbasary bolyp, ol qyzmette 2001 jylǵa deıin tabysty atqardy.
Aýdanda 1997-1998 jyldary alyp satý bıznesi báseńdeı bastady. Sol kezde halyq qolynda bar kapıtalyn bıznes núktelerin ashýǵa jumsaı bastady. Sol kezde Jarkent qalasy men basqa eldi mekenderde jappaı meıramhanalar, kafeler, qonaq úıler, jaǵar-janarmaı stansııalary, TJO taǵy basqa jeke kásip nysandary salyna bastady. Aýdanda úlken krahmal-sirne zaýyty, qap shyǵaratyn, asfalt-beton shyǵaratyn karerler, basqa da kásiporyndar boı kóterdi. Osy tusta aýdanda Qorǵas halyqaralyq saýda yntymaqtastyq ujymy qurylyp, Qytaıǵa gaz tartylyp, temirjol salynyp, Batys Qytaı – Batys Eýropa tas joly salynyp, aýdannyń ekonomıkasynyń ósýine yqpal eti. Bul is árıne Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetiniń basshy­lyǵymen josparlansa da, naqty iske asyrýǵa aýdan turǵyndary, aýdan basshylary, onda otyrǵan ár túrli saladaǵy jaýapty qyzmetkerler men mamandar atsalysty. Sol qaınaǵan sharýalardyń belortasynda óz úlesin qosyp, aýdannyń ekonomıkasy men bıýdjetine jaýapty Ospanov Aqan da júrdi. Táýelsizdik jyldary aýdanda jańadan tek 2013 jylǵa deıin 5 jańa mektep salynyp, kóptegen qoǵamdyq ǵımarattardyń jylý júıesi jóndeýden ótip, kúrdeli qurylystar júrgizildi. Qanshama joldarǵa asfalt tóselip, aýyldardyń sý júıeleri salyndy. Bunyń bári ekonomıka jáne bıýdjetti josparlaý bóliminiń jan jaqty negizdelip dáleldengen is josparlary arqyly júzege asatyny belgili. Osy iske Aqan Aqatuly jaýapty bolyp júrdi.
2013 jyldyń naýryz aıynda Ospanov Aqan zeınetkerlikke shyqty. Biraq, zeınetke shyqtym dep qarap qalǵan joq. Onyń bilimi men tájirıbesin joǵary baǵlaǵan aýdan ákimdigi men Qoǵamdyq keńes músheleri aýdandyq qoǵamdyq keńestiń tóraǵasy etip saılady. Sóıtip Aqan Aqatuly halqyna qyzmet etýdi osy kúnge deıin jalǵastyryp keledi. Qolǵa alǵan isti jaýapkershilikpen atqaratyn Aqan bıyl 2019 jyly ekinshi saılaýda osy qyzmetke qaıtadan saılandy. Búgingi kúni aýdandyq keńestiń 17 múshesi bar. Qoǵamdyq keńestiń otyrystarynda aýdanda qordalanyp qalǵan máseleler kóterilip, olardyń sheshimi tabylyp jatady. Turǵyndar qamyn qarastyrýdy birinshi kezekke qoıǵan bul qoǵamdyq uıymnyń bedeli joǵary, ár túrli máseleler men aýdan ákiminiń, onyń orynbasarlarynyń, qala jáne aýyl ákimderiniń, bólim, mekeme basshylarynyń esebi tyńdalyp, quqyqtyq máselelermen bıýdjet josparlarynyń bekýine óz oń usynystaryn berip otyrady. Qoǵamdyq keńes bılik pen halyqtyń arasyndaǵy kópir, dánekershi dese de bolady. Turǵyndar óz talap-tilekterin osy qoǵamdyq uıym arqyly ákimdikke jetkizip, sheshimin taýyp turady.
Aqan Aqatuly 1973 jyly Saýdabaeva Zámzámen otbasyn quryp, úsh qyz bir ul kórdi. Balalarynyń tórteýi de joǵarǵy bilim alǵan. Úlken qyzy Gúljanat bank salasynda kóp jyl eńbek etip, qazir mekemede bas esepshi. Ekinshi qyzy Qarlyǵash Halyq sharýashylyǵy ınstıtýtyn bitirgen, kásipker. Kenje qyzy Qalamqas Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetin qytaı tili mamandyǵyn bitirip, keıin Qytaıdyń Dalıan qalasynda 5 jyl oqyp, saýda salasy boıynsha magıstratýrany támámdap, qazir mamandyǵymen Almatydaǵy iri kompanııada qyzmet etedi. Uly Qanat áskerı shekara ınstıtýtyn bitirip, sol salada biraz jyl qyzmet etti. Qazir azamatyq saladaǵy jumysqa aýysty. Aqan men Zámzágúl 4 urpaǵynan búgingi kúnde 10 nemere súıip otyr. Tuńǵysh nemeresi Aıgúl Asfendııarov atyndaǵy medısına akademııasynda oqıdy.
Aqan Aqatulynyń kóp jylǵy jemisti eńbegi eleýsiz qalǵan joq. Eń bastysy – ózi týyp ósken aýdan turǵyndarynyń alǵysyna bólendi. Bul ol úshin eń joǵarǵy nagrada! Úkimet tarapynan 1982 jyly «Eren eńbegi úshin», 2010 jyly «Astananyń 10 jyldyǵy» medaldarymen marapattalyp, 2012 jyly «Panfılov aýdanynyń Qurmetti azamaty» ataǵy berildi. О́tken kúnge ókpe joq, búginde otbasymen aralasyp, syılasyp, qıyndyqta qol ushyn beretin, qýanyshyn birge bólisetin kóp dostary, týǵan jerin túletýdi ortaq múdde etken aýdan halqy bar. Bul da kóńilge úlken medet.
Mine, eńseli 70 jasqa da kelip qaldyq. Asyl jaryń Zámzágúl ekeýiń qyzdaryńdy qııaǵa, ulyńdy uıaǵa qondyryp, tátti de súıkimdi nemereler tárbıelep otyrsyndar. Sen tek nemerelerińniń atasy ǵana emes, el aǵasy, alǵys pen abyroı arqalaǵan aýdanymyzdyń qurmetti azamatysyń. Panfılov aýdanyna seniń sińirgen eńbegiń mol.Qajyrly qyzmetińniń arqasynda elińniń shynaıy yqylasyna bólendiń. Aqan dosymyzdyń jyldar júgin aýyrsynbaı, óz mol tájirıbesi men biliktiligin paıdalanyp eline áli de qyzmet etip, ómirlik jary Zámzágúl ekeýi bala-shaǵa, nemereleriniń qyzyǵyn kórip Allanyń bergen jasyn jasap, ortamyzda aman-esen júre berýlerińe shyn júrekten tilektestigimizdi bildiremiz.

Áset MYRZA

qazaquni.kz

Bólisý:

Facebook arqyly jazylǵan pikirler

Pikir nemese jaýap jazý

on úsh + alty =