Búkil álemdi bılegen Shyńǵys hannyń ózi qazaq áıeliniń jatyrynan shyqqan – Aıgúl Orynbek

847
1
Bólisý:

«Ne nado jenıtsıa na ýmnyh, onı byvaıýt stervamı» – degen orystardyń pasyq sózin tyńdap, qansha erkekterimiz ózderiniń tegin, qanyn urpaǵyn buzyp aldy. Orystyń saıqal saıasatynyń qurbany bizdiń atalarymyz, ǵana emes bizde bolyp tabylamyz.

Tarıhqa júginetin bolsaq, barlyq el aldynda júrgen el aǵalarynyń áıelderi orys ultynan bolǵan. Evreıler ne úshin balany anasynyń tegine jazady. Sebebi, balanyń 80 paıyz hromosomasy anansynyńki, ıaǵnı anasynyń kóp qasıetin alady.

Qazaq degen tekti, ar namysty joǵary qoıatyn myqty ultty joıý úshin, qazaq jigitteriniń qoınyna óńkeı shúıkebastardy salyp otyrǵan. Ol shúıkebastar ajyrasyp, araq iship, qazaqty jamandap, keıbir qazirgi jylaýyq, «podkablýchnık» erkekterdi ósirgen. Sol sebepti qazirgi tańda, kóptegen qazaqtyń bilimdi qyzdary, turmys qurmaǵan. «Nege turmys qurmaǵansyz?» dep surasań, kóp jigitter «sen sııaqty sterva, erteń kún bermeıdi» degen syqyldy áńgime aıtqan. Iаǵnı, «sterva» men tektilikti aıyra almaǵan bizdiń ata- babalarymyz.

Qazaqtyń ájeleri tektilikteri sonshalyqty, urpaq kóbeıtý úshin, toqaldy ózi izdep júrip alyp beretin. Al qazirgi tańda, ne ózime joq, ózgege de joq degen tujyrymda. Sebebi, ol jyldar boıy sanaǵa, boılaryna singen jaman qasıet.

Bilimdi, oqyǵan áıel ǵana urpaǵyńa bilim berip, tárbıeleı alady. Al, shúıkebastar ár baıdan baıǵa, balalaryn shubyrtyp, júrgeni júrgen. Sol sebepten bizdiń qazaq jigitterine, oılanatyn ýaqyt keldi. Tekti batyr urpaqty dúnıege ákelgiń kelse, ózińe urpaq syılaıtyn, urpaq syılaı almaı jatsa, urpaq kóbeıter toqal syılaıtyn áıel alyńdar! Ata babalaryńyzdyń qateligin qaıtalamańyzdar!

Búkil álemdi bılegen Shyńǵys hannyń ózi, qazaq áıeliniń jatyrynan shyqqanyn umytpańyzdar! О́zi de barlyq uldary da, birinshi áıelderin qońyrattardan alǵan! Bul neni bildiredi, balaǵa minez, rýh, áıelden beriledi. Qazaq qyzdary ózge ulttardyń urpaǵyn kóbeıtkenshe, 82-de bolsada qazaqtyń urpaǵyn kóbeıtkeni durys! Sosyn toqaldy nápsi qýý úshin emes, urpaq kóbeıtý úshin alǵan. Báıbishe myltyq ustar, atqa miner týyp bere almaǵan jaǵdaıda ǵana toqal ápergen. Al jas qazaq qyzdaryn óz nápsisin qandyrý úshin qolǵapsha aýystyryp, paıdalanyp júrgen erkekterdi qoldamaımyn! Ondaılar men úshin teksiz shúıkebastardan paıda bolǵan qazaq emes dúbárá! Qazaqtyń tekti er azamattary qyzdaryn qorlamaǵan jáne qorlatpaǵan!

Aıgúl Orynbek,

Feısbýk paraqshasynan

Bólisý:

Facebook arqyly jazylǵan pikirler

1 pikir jazylǵan

Pikir nemese jaýap jazý

4 − tórt =