Saakashvılı: Týrızmdi damytpasaq kerýennen qalarymyzdy túsindim

1092
0
Bólisý:

Batýmıdi Grýzııanyń Monakosyna aınaldyrǵym keldi. Elge týrıst tartýmen tikeleı ózim aınalystym.
Árbir ınvestormen jeke jolyǵyp, ılip tósek, jaıylyp jastyq boldym.
Qydyrttym, konsertke apardym, bılettim, masaıttym, qymbatty meıramhanalardan dám tatqyzdym, monshaǵa aparyp arqasyn ysqyladym, grýzın sharabynyń eń baǵaly degenin aldaryna tostym, tikushaqpen tutas Grýzııany aralattym, áı áıteýir qarjysyn bizge quıdyrý úshin ne istemedim deseńshi.
Jeńil júristi qyzdarǵa ǵana jolatqam joq, ózgesin túgel atqardym.
Investorlardyń kópshiligimen otbasy bolyp aralasyp-quralasyp kettik keıinnen. О́ıtpesime sharam joq edi, shikireıip, shirenip otyrsam ınvestor at-tonyn ala qashar edi.

Monako knıazi Alberdi arnaıy shaqyrtyp, úsh kún boıy el aralattym. Knıazǵa kelgende qyzyq oqıǵa boldy.
Svanetııadan Batýmıǵa oralar tusta Eýropadaǵy eń bıik taý Ýshgýlıdiń alqymynda ornalasqan aýyldyń ústinen ushyp bara jattyq.
Bul aýyl baǵzy aýyl. VII ǵasyrdan beri bar. Turǵyndardyń ómir daǵdylary da sol dáýirdi eske salady. Jaryq joq. О́rkenıettiń ıgiliginen ada, jalpaq álemniń yrdý-dyrdýynan jyraqta jatqan aýyl-tuǵyn.
Alber knıaz álgi aýylǵa toqtap, az aıaldaıyqshy, kórgim kep qyzyǵym turmyn, tikushaq osy araǵa qonsynshy dep qolqalady. Qadirmendi meımannyń kóńilin qaldyrǵanymyz orynsyz bolar edi. Qondyq. Tikushaq ishinde tórteýmiz – men, ushqysh jigit, knıaz Alber jáne onyń kómekshisi bar. Tústik. Túse sala aýyl turǵyndary qorshap aldy. Meni birden shyramytty, knıaz Alberdi tanyǵan joq, nazar da aýdarǵan joq.
Alaqandaı aýylǵa prezıdenttiń aıaq basqany aıtýly oqıǵa. Aman-saýlyq surasqannan keıin turǵyndar bizdi aýyl shetinde ornalasqan – mýzeıge alyp júrdi. Bul mýzeıdiń ereksheligi sonda sonaý Rım ımperııasynyń jádigerleri saqtalǵan.
Turǵyndardy túgel ilestirgen joqpyz, eki-úsheýi ǵana jol bastady. Aýyldyń jalǵyz aıaq jolymen mýzeıdi betke alyp tartyp berdik.
Jol boıy jolyqqan aýyl adamdarynyń aýlasynda az aıaldap, jergilikti jurt raky dep ataıtyn araqtan dám tattyq. Mýzeıge jetkenshe knıaz Alber ájeptáýir qyzyp aldy. Turǵyndarmen qalaı til tapqany belgisiz, áldeneni aıtyp kóńildi keledi. Jol bastaǵan jigitterdiń aldyn orap, kerýenniń kósh basyna shyǵyp aldy.
Mýzeıge jete bere aldymyzdan taıynshadaı tóbet arsyldap shyqpasy bar ma! Qapelimde qaıterimizdi bilmeı abdyrap qaldyq. Ushqysh jigit Shamıldiń ulty daǵystandyq-tuǵyn. Jaýyrynym jer ıiskemegen balýanmyn dep bóskende sondaı edi, álgi almapsadaı tóbetti kórgende Shamıl ekesh, Shamıl da jylystaı berdi.
Tóbet knıaz Alberge týra tartty. Azý tisi aqsıyp, aýzynan aq kóbigi aqtarylyp, shaınap jiberýge shaq tur.
Jergilikti turǵyndar da álgi ıttiń shaıpaý júzin kórip táıt deýge batpady bilem.
Bitken jerim osy dep oıladym. Oqıǵanyń ári qaraı qalaı órbıtini kóz aldymda kólbeńdep ótti.
Knıaz Alber Grýzııaǵa kelerden eki apta buryn nekelesken. Toıyn tikeleı efırden kórsetip, kúlli álem tamashalaǵan edi. Al endi ne boldy?
Ertesine-aq Eýropadaǵy gazet-jýrnaldyń biri qalmaı: «Grýzııada qydyryp júrgen knıaz Alberdi ıt talap óltirdi. Úılengenine aı da tolmaǵan beıshara knıazdiń jary jesir qaldy».
«Saakashvılı sorlatty. It talap tastaǵan knıaz Alber shuǵyl túrde Grýzııadan Monakoǵa jetkizildi» dep jamyrasa jazady.
Grýzııany týrıstik ortalyqqa aınaldyram degen arman-muratym ádirá qalady» dep oıladym.
Sóıtkenshe bolǵan joq, ózine qaraı tura umtylǵan tóbetti knıaz Alber qulashyn sermep, tumsyqtan tańq etkizip urmasy bar ma!
Mundaıdy kútpese kerek, álginde ǵana Alberdi julyp-jeýge shaq turǵan álgi ıt quıryǵyn butyna qysyp, jym-jylas joǵaldy.
Taıynshadaı ıtti taldyra jazdaǵan knıaz Monakoǵa oralǵasyn álgi oqıǵany kelinshegine ádemilep turyp áńgimelep beripti.
Grýzııany qumary qanǵansha aralaǵan Alber aqyrynda Batýmıge qomaqty ınvestısııa quıýǵa kelisti.

Pýtın Reseıge grýzın sharabyn kirgizýge tyıym salǵanda onyń jarnamasyn jasaýdy óz moınyma aldym.
Tbılısıden sál shetkerirek aýmaǵy ári ketse eki gektar júzim baǵyn satyp alyp elge resmı saparmen kelgen sheteldiń prezıdentteri, premerlerin álgi júzimdikke alyp bardym.
Kelissózderdi osy arada júrgizdik. Merkel, Býsh, Obama, Iýshenko, Sarkozı sekildi áıdik adamdar júzimdi tabandarymen taptap, sharap jasady.
Muny sharadaǵy jýrnalıster taspaǵa túsirip, jarysa jarııalap jatty. Jahandyq derjava basshylarynyń jalań aıaq júzim keship, sharap ázirlegeni kimge de bolsa qyzyq qoı.
Grýzın sharabynyń jarnamasyn osylaı júrgizdik.
Grýzııanyń aýmaǵy alaqandaı ǵana. Týrızmdi damytpasaq kerýennen qalarymyzdy túsindim. Tbılısıdi maldanyp otyra bergennen opa tappas edik.

Batýmıdi damytýda túrikterdiń kóp kómegi tıdi. Bul ólke Túrkııamen shekaralas jatyr. Dál osy aýmaqta 10 mln-ǵa tarta adam turady.
Aldymen Túrkııa men Grýzııa arasynda erkin barys-kelis ornattyq, túrik týrısteri Grýzııaǵa jeke basyn rastaıtyn kez-kelgen kýálikti kórsetip vızasyz kiretin boldy.
Grýzııanyń tap irgesindegi Túrkııanyń shekara mańy turǵyndary júzdep, myńdap Batýmıge aǵyla bastady budan soń.
Sóıtsem túrikter úshin Batýmı bóten emes eken. Bul ólkeni óz aralarynda «memleketim», bylaısha aıtqanda týǵan topyraqtyń bir pushpaǵy dep ataıdy eken olar.
Bul da tekten-tegin emes. XVIII ǵasyrdyń basy HIH ǵasyrdyń sońyna deıin Batýmı Osman ımperııasynyń quramynda boldy.
Erdoǵanmen alǵash tanysqanda:
«Batýmıdiń ótken tarıhyn maıyn tamyzyp áńgimeleıtin ájemdi aýzymnyń sýy quryp tyńdaıtyn edim. Bir buıymtaıym bar. Tanystyǵymyzdyń qurmetine Batýmıge alyp barsańyz» dep ótingeni esimde.
Sol joly Batýmıdi aralaǵan Erdoǵannyń eńsesi túsip, Túrkııaǵa tunjyrap oralǵany da jadymda.
«Munda daýyl júrgen be, álde odan ózge tabıǵı apatqa tap boldyńyzdar ma? Ájem aıtatyn Batýmı múlde basqa bolatyn», -dep edi ol.
Bul sol kezdegi Grýzııanyń tozyńqyrap turǵan týrızmine berilgen shynaıy baǵa edi.
Grýzııa men Túrkııanyń arasynda erkin barys kelis ornaǵasyn túrikter taıly-tuıaǵy qalmaı Batýmıge aqsha quıýǵa kóshti. Batýmıge bet alǵan túrikterdiń kóbi saýyq izdep keletin. Olar munda kazıno oınaıtyn, qydyratyn, túngi klýbtardyń tabaldyryǵyn tozdyratyn, iship jeıtin.
Batýmı túrik týrısteri úshin Eýropanyń bir bólshegine aınaldy osylaısha.
Batýmı túrik ınvestory úshin qarjylyq ofshorǵa aınaldy. Birinshiden bizde salyq tómen, aqsha aýdarymdary jeńil, sáıkesinshe jemqorlyq atymen joq.
Batýmıdegi ekonomıkalyq erkindik túrikterdi birden baýrap aldy.
Batýmıdegi eń alǵashqy zaman suranysyna saı qonaqúıdi túrik bıznesmeni Nuretın Charmıkly turǵyzdy.
Sóıtip túriktiń ózge ınvestoryna Batýmıge qarjy quıýǵa jol ashty.
Charmıkly Túrkııany Grýzııadaǵy elshisi-tuǵyn. Biz oǵan Batýmıdegi Lavrentıı Berııanyń saıasajaıyn sý teginge sata saldyq. Ishi-syrty satpaq-satpaq saıajaıdyń syqpyty ketip turǵan. Ony báribir de eshkim almas edi.
Al Charmıkly dál osy jerden ázir álemge áıgili Sheraton qonaq úıiniń qabyrǵasyn qalady. Aýmaǵy at shaptyrym kazıno turǵyzdy. Bulardyń irgesinen qonaq úı men kazıno qyzmetkerlerine arnap baspana saldy.
Batýmıge ınvestordy osylaı tarttyq.
Árbir ınvestormen jeke jolyǵyp, ılip tósek, jaıylyp jastyq bola bildim.
Qydyrttym, konsertke apardym, bılettim, masaıttym, qymbatty meıramhanalardan dám tatqyzdym, monshaǵa aparyp arqasyn ysqyladym, grýzın sharabynyń eń baǵaly degenin aldaryna tostym, tikushaqpen tutas Grýzııany aralattym, áı áıterýir aqshasyn bizge quıdyrý úshin ne istemedim deseńshi. Jeńil júristi qyzdarǵa ǵana jolatqam joq, ózgesin túgel atqardym. Investorlardyń kópshiligimen otbasy bolyp aralasyp-quralasyp kettik keıinnen. О́ıtpesime sharam joq edi, shikireıip, shirenip otyrsam ınvestor at-tonyn ala qashar edi.

Grýzııadaǵy shańǵy sportyn damytpaq oımen áıgili shańǵyshy Alberto Tombany Italııadan ádeıilep alyp kelip, úsh kún boıy shańǵy teptik. Úsh kún boıy qarǵa maltyqtym, quladym, jaraqat aldym. Biraq báribir maqsatyma jettim. Áıgili Alberto Tomba syrǵanaǵan shańǵy bazasyn kózimen kórý úshin jer júzinen júzdegen, myńdaǵan shańǵyshylar keldi.

Qazir Grýzııada oqýǵa túsetin jastardyń basym bóligi týrıstik fakýltetterdi tańdaıdy. Týrıstik fakýltetter paıda bolǵaly bizde servıs durystaldy. Týrıstik fakýltetterdin paıda bolýyna bizdiń jankeshti eńbek túrtki bolǵany aıtpasa da túsinikti.

Saakashvılı. «Probýjdenıe sıly» kitabynan

Aýdarǵan: Dýman Byqaı

Feısbýk paraqshasynan 

Bólisý:

Facebook arqyly jazylǵan pikirler

Pikir nemese jaýap jazý

5 − úsh =