«ADAM BOLÝ – QASIET, AZAMAT BOLÝ – MINDET…»

4690
1
Bólisý:

(Qaıratker Qýanysh Aıtahanovqa)

 

«Altyn uıań – Otan qymbat.
Týyp-ósken eliń qymbat,
kindik kesken jeriń qymbat».
Qazybek bı

Asaý ózen arnasyndaı ómir kóshi zýyldap ótip barady. Degenmen, ár kúnniń, ár sáttiń alar orny bólek. Aq pen qara aralas tirshilikte birde kún kózindeı jylylyqty sezinesiń, al birde sýyǵyna tońatynymyz jasyryn emes. «О́mir – bal men ýdyń qosyndysy» degen eken bir ǵulama. Beker aıtylmaǵan. Bul jalǵannyń qadirin shynaıy ómir súrgen jan biledi. Qurmet te, abyroı da elin súıgen, jerin súıgen, ádil, óz sózine berik, jaýapkershilik júgin tereń túsingenderdi jaǵalaıtyny anyq. Ishki dúnıesinde jaryǵy bar adam ǵana aınalasyna shýaq shasha alady. Iá, qarańǵyny jaryq etý, ómir synynan adaspaı ótý, júrekte uıalaǵan armanǵa jetý ekiniń biriniń qolynan kele bermes.

Táýelsizdiktiń týyn bıik ustap, egemendikti nyǵaıtý, Máńgilik el bolý jolynda óz úlesin qosyp júrgen, ómiri ónegege toly arda azamattyń biri – Qýanysh aǵa, ózińiz dep bilemin.
Qaleke, meniń burynnan qalyptasyp qalǵan bir ádetim bar. О́zim jaqsy kóretin, jaqynyma balaǵan adamdarǵa hat jazǵym kep turady. О́ıtkeni hatta shynaıylyq kórinis tabady, júrek túkpirindegi oılar qozǵalady. Mine, búgin sonyń sáti kelgendeı.
Bala kezimizde atam jaryqtyq nemere­lerine sheshendik sóz jattatatyn. Myna bir aıtqan áńgimesi esime túsip otyr. Syrymǵa Bóken bıbylaı dep bata bergen eken:
– Arqań qara nardaı jaýyr bolsyn,
Mineziń qara jerdeı aýyr bolsyn.
О́kpeń joq, keýdeńde baýyr bolsyn,
Qulaǵyńnan sybyr ketpesin…
Batasyn bergennen keıin «Men ne desem de báriniń maǵynasy bar. Qalaı túsindiń, ózime aıyryp ber, – deıdi Bóken qart.
Sonda Syrym:
– Arqań kóp mingennen jaýyr bolsyn degeniń – halyq úshin jumys jasa, halyqty ózińe erte bil degeniń. Mineziń qara jerdeı aýyr bolsyn degeniń – beriden oılama, áriden oıla, salmaqty bol, jeńil bolma degeniń. О́kpeń joq, keýdeńde baýyr bolsyn degeniń – ne bolsa soǵan ókpelep, ıneni jipke tizip, ókpeshil bolma degeniń. Qulaǵyńnan sybyr ketpesin degeniń – el arasynda daý-janjal kóp kezdesedi. Sol máseleni óziń sheship, aq-qarasyn aıyryp, durys tóreligin bere bil degeniń, – depti.
Iá, osyndaǵy aıtylǵan sózderdi, Qaleke, siz qulaǵyńyzǵa quıyp óskenniń belgisi shyǵar, Bóken qarttyń bata-tilegindeı el amanatyna adaldyǵyńyz, bolattaı beriktigińiz qaı kezde de kórinis taýyp keledi. Kezinde Sháýildir kanalyn qazýǵa belsene qatysqan, sonda alǵashqylardyń biri bolyp baý-baqsha ósirgen Aıtahan aqsaqal da tegin adam bolmasa kerek. Áli kúnge deıin osynaý kanaldan bólingen aryqtyń «Aıtahan aryq», al baýdyń «Aıtahan sharbaǵy» atalýy onyń jurt aldyndaǵy abyroıynyń belgisi dep bilemiz. Osyndaı sergek te sezimtal, armanshyl, zerek balanyń qatarynyń aldy bolyp ósýi – parasatty ákeniń, Aıjamaldaı asyl ananyń ǵıbratty ómiri men talbesikten bergen tárbıesiniń nátıjesi. Iıa, tektilik qanmen, tereń taǵylymmen keledi.
Qaleke! Atyńyzdy ataǵan saıyn shynaıylyqty, izgilikti, jyly shyraıdy sezingendeımin.Siz dúnıe esigin ashqanda ata-ana úmitin aqtasyn, aınalasyna shattyq syılasyn dep esimińizdi «Qýanysh» dep qoısa kerek. Bir úıdiń emes, bir qaýym eldiń balasyna aınalyp, áke esimin bıikke kóterer degen úlken úmit búginde tolyǵymen aqtalǵanyna halyq kýá. О́ıtkeni Aıtahanov degen tekti kózi qaraqty qazaqtyń bári biledi desem qatelespeımin. Osy oraıda Qorqyt babanyń myna sózi eske túsedi. «At jemeıtin ashy shóptiń shyqqanynan shyqpaǵany ıgi. Adam ishpes ashy sýdyń aqqanynan aqpaǵany ıgi. Atasynyń atyn shyǵarmaǵan jigersiz uldyń týǵanynan týmaǵany ıgi». Qaı qısynǵa salsaq ta, atadan asyl týyp, el keregine jaraǵan uldyń ár kezde de mańdaıy jaryq, aldy shamshyraq. Artynan biz sekildi iniler erse, kórseter baǵyty aıqyn, joly jarqyn!
Sizdiń bala kezdegi alǵa qoıǵan maqsatyńyzdyń biri – jýrnalıst bolý ekenin kópshilik bile bermeıdi. Otyrardaǵy Keńes mektebinde úzdik oqýshy atanyp júrgen kezińizden-aq bul armanyńyz búrshik atyp, qııalǵa sapar shegetinsiz. Qalamdy qolǵa alyp, aq paraqqa aqjelken oılaryńyzben jol saldyńyz. Gazet muraǵattaryn aqtara qalsaq, mektep oqýshysy Qýanysh Aıtahanovtyń aýdandyq gazette jıi jarııalanǵan maqalalaryn taýyp alýǵa bolar edi. Átteń, ómirde bári adamnyń oılaǵanyndaı emes qoı. Taǵdyrdyń kúrt burylystary kóp nársege áserin tıgizbeı qoımaıdy. Anańyzdyń kenetten qaıtys bolýyna baılanysty ómir jolyńyz kúrt ózgerdi. Aǵaıyn-týys aqyldasyp, erterek bilim alyp, ákege qolǵanat bolýyńyzdy jón dep tapty. Sodan Jambyl zootehnıkalyq-maldárigerlik tehnıkýmynyń stýdenti atandyńyz. Munyń bári aýylǵa qaıtyp kelýińiz úshin jasalǵan qadamdar edi. Osylaısha esh oıyńyzǵa kirip shyqpaǵan, múlde basqa arnaǵa qaraı burylyp kete bardyńyz. Boıdaǵy qabiletti sarqa paıdalanatyn, ózine talapshyl minezińiz tehnıkýmda da, Skrıabın atyndaǵy Máskeý veterınarııa akademııasynda da aıqyn kórindi. Mal dárigerlik mamandyqty oqyp júrgenmen, óz armanyńyzdan qol úzbeı, Qazaqstannan qazaq tilindegi baspasózdi jazdyrtyp alyp, «Lenınshil jas» gazetine túrli taqyrypta maqalalar jarııalap turdyńyz. Qandaı qyzmet atqarsańyz da, kúni búginge deıin kez kelgen baıandamany, gazetterge beriletin maqalalardy óz qolyńyzben jazatynyńyz – sol kezdegi shyǵarmashylyqqa degen qushtarlyq pen Qudaı bergen darynnyń kórinisi.
Adam qaıda júrse de áke ósıetin esten shyǵarmaý – tektiliktiń belgisi. Sonaý Jambyldaǵy tehnıkýmǵa attanardaǵy Aıtahan atamyzdyń myna bir amanat sózi ómirlik qaǵıdańyzǵa aınalypty: «Halqyńdy súı, ómirińdi qadirle, tek adal jolda júr!». Al júregi meıirimge toly ana tilegi mynadaı edi: «Balam, ádil bol, jaqsydan ǵıbrat ala bil, azyp týǵannan qa­shyq bol, ozyp týǵanǵa asyq bol!».
Mine, osy týra baǵyt, áke men ananyń amanatyna adaldyq sizdi ómir bıigine kóterdi. Shynynda, ónegeli jolda ıgi isterińizge súısingen el aǵalarynyń «Kósegeń kógersin, baqytty bol!» dep arqadan qaqqan aıaly alaqandary kóńilge qanat bitirdi, kókirekke senim uıalatty. Aty ańyzǵa aınalǵan batyr Baýyrjan Momyshulynyń «О́z ultyn syılamaý, ony maqtanysh etpeý –satqyndyqtyń belgisi», «Ushqynsyz ot tutanbas», «Anamyzdyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan tilimizdi umytý – búkil ata-babamyzdy, tarıhymyzdy umytý» dep keletin qanatty sózderi ómirlik kredońyzǵa aınaldy. Elińizden jyraqta júrseńiz de besigińizdi, tilińizdi, dilińizdi umytqan joqsyz.Ony elge etken eren eńbegińizden, ultjandy minezińizden baıqap kelemin.
Qaleke! Búgingi syrlasý hatym áıteýir dáripteý, maqtaýǵa qurylǵan joq. Meniń maqsatym – el qurmetine bólený úshin búgingi jastar ne nársege nazar aýdarý kerek degen ózekti máseleni qozǵaý. Sizdi jurttyń syılaýynyń basty sebebi nede? Mine, osy arqyly jas býynǵa oı salý, Otanǵa degen súıispenshiliktiń ne ekenin uqtyrýǵa umtylý. Ulttyń rýhy – asyl qasıet. Eń bastysy – ana sútin aqtap, týǵan eldi, otandy súıý paryz ekenin ispen, qabiletińizben kórsetip, talantyńyzben tanyttyńyz. Kertartpa minezderden, jalqaýlyqtan, pessımıstik oılardan boıyńyzdy aýlaq ustap, ómirdiń maqsaty alǵa umtylý ekenin, úmit qana júrekterdi qýanyshqa toltyratynyn, senim barda alynbaıtyn asý joqtyǵyn dáleldeı bildińiz. Iıa, Otandy súıý –naǵyz mahabbat. Ol tek úlken júrekti jandardyń, naǵyz tulǵalardyń ǵana qolynan keledi.
Ǵulama-ǵalym ál-Farabıdyń «Bilimdi bolý degen sózdiń maǵynasy – belgisiz nárseni ashýǵa qabiletti bolý» degen sózi bar. Osy qasıetti boıǵa sińire bilip, asyp-saspaıtyn sabyrly qalpyńyz, jańa bastamalardan qoryqpaıtyn jigerińiz óz ortańyzda kóshbasshy atandyrdy. Úzdik oqýmen qatar ǵylymı jumystarmen de kózge tústińiz. Osylaısha 1967 jyly stýdent kezdiń ózinde-aq Máskeý qalasynyń Jdanov aýdany partııa komıtetiniń sheshimimen KPSS-qa múshelikke óttińiz. Bul ol kezde júzdiń biriniń basynda bola bermeıtin úlken oqıǵa edi. Dál osy partııaǵa ótken jyly ǵoı, Máskeýde oqıtyn qazaq jastarynyń basyn qosyp, «Arman» atty uıymdy qurýǵa kúsh saldyńyz. Ondaǵy maqsat – óz Otanyna degen mahabbaty arttyrý, ǵıbraty mol is-sharalar uıymdastyrý, óz besigińdi qadirleý. Uıymnyń alǵashqy basqosýy Qazan tóńkerisiniń 50 jyldyǵy qarsańynda ótti.
Akademııa komsomol komıteti ıdeologııa jumysyna jaýap beretin múshesi retinde komsomol komıtetiniń jyldyq josparyna «V bratskoı seme narodov SSSR – segodnıa den Kazahstana» degen taqyryppen is shara engizip, Máskeýdiń ǵana emes, Lenıngrad, Kıev, Rıga qalalarynda oqıtyn qazaq stýdentteriniń basyn qostyńyz. Arada tyǵyz baılanys ornatyldy. Qazaqstandyqtar arnaıy konsert berdi. Sahnada qazaq ánderi áýeledi. Qazaq aqyndarynyń óleńderi oqyldy. Bul, rasynda túsine bilgen adamǵa ultqa degen mahabbatty pash etetin áreket edi.
Osy uıymnyń atqarǵan eleýli jumystarynyń biri – nebári 24 jasynda jastardyń kommýnıstik-ınternasıonalyn basqaryp júrip, 1925 jyly Máskeýde qaıtys bolǵan qazaqtyń aıaýly perzenti Ǵ.Muratbaevtyń jerlengen jerin izdep tabýy edi. Ondaǵy oı – alasapyran zamanda kóz jumǵan qazaq perzentiniń rýhyna táý etip, basyna eskertkish ornatý bolatyn. Ǵanımen qyzmettes bolǵan adamdardy izdeý kúndelikti jumystardyń birine aınaldy. Nátıjesinde Ǵ.Muratbaevtyń jerlengen jeri Vagankovskaıa qorymynda, Tımırıazev pen Panfılovtyń zırattarynyń janynda ekeni anyqtaldy.
Aldymen 1968 jyly 29-qazanda, týra komsomoldyń týǵan kúninde Ǵanı zıratynyń basyna qazaqstandyq stýdentterdi jınap, mıtıng ótkizýi, rýhyna quran baǵyshtaýy sol zamanda táýekelge toly is edi. Keıin bul batyl bastama dástúrge aınaldy.
Uıymnyń atynan sol kezdegi Qazaqstan komsomoly Ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy О́zbekáli Jánibekovke hat jazyp, hatta Ǵ.Muratbaevtyń zıraty tabylǵany, endi sonyń basyna eskertkish ornatylý kerektigi týraly aıtyldy. Tipti, sizder – uıym músheleri, stýdentter eger másele sheshilmese óz qaltalaryńyzdan aqsha jınap, beıit basyna eskertkish qoıýǵa daıyn ekendikterińizdi de aıqyn bildirdińizder. 1971 jyly Qazaqstan tarapynan jumsalǵan kóp kúsh-jiger nátıjesinde jastardyń kóshbasshysynyń basyna eskertkish ornatyldy.
Qaleke! Nege ekenin qaıdam, ózińizdi ómirbaqı tanıtyn sııaqtymyn. Al zerdelep qarasam, týra 30 jyldaı ýaqyt bolǵan eken. 1988 jyl 25-shildede Qazaq KSR-niń Joǵarǵy Keńes Prezıdıýmynyń Jarlyǵymen Bógen aýdany(qázirgi Ordabasy aýdany- Á.Y.) taratylyp, Arys qalasyna qosyldy. Ol kezde Bórjarda, aýyl mektebinde fızıka pániniń muǵalimimin. Sonymen qatar mektep komsomol uıymynyń hatshysymyn, aýdandyq «Kommýnızm tańy» gazeti janyndaǵy Qosjan Músirepov atyndaǵy ádebıet jáne óner birlestiginiń jaýapty hatshysymyn. Siz Shymkent oblystyq agroónerkásip komıteti tóraǵasynyń birinshi orynbasarynan aýyldyq aımaǵy bar (Búkil Bógen aýdanynyń jeri) Arys qalalyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp saılandyńyz. Sonda úlken el aǵasy bolyp kórindińiz. Búginde qarap otyrsam, bar-joǵy qyryq jasta ekensiz. Shynymdy aıtsam, oǵan deıin aty-jónińizdi estigenim bolmasa tipti tanymaıdy ekenmin. Arada biraz ýaqyt ótken soń aýdannan habar keldi. «Birinshi hatshy sizdi shaqyrýda». Ertesine Arys qalasyna jol tarttym.
– Ákim, aınalaıyn, tórge shyq. Estidim, Bógen aýdanyndaǵy is-sharalardyń bárin óziń ótkizedi ekensiń. Aqyldasatyn sharýa bar.
Siz óte jyly shyraımen qarsy aldyńyz. Túsingenim – buryn tikeleı temirjol salasyna baǵynǵan, tipti ýaqytynyń ózi Máskeý saǵatymen júretin qalaǵa salt-dástúrimizdi engizip, jańasha baǵytta is-sharalar ótkizý qajet eken. Birinshi ret jańa aýdan ortalyǵynda maqtashylar sletin uıymdastyrýdy sol joly maǵan júktedińiz. Jańa basshynyń talaby da erekshe boldy. Aýyl muǵalimi, maǵan aýdandyq partııa komıtetiniń ıdeologııa jónindegi hatshysy Raısa Antonovna Zagorodnıkovany, qalalyq atqarý komıtetiniń tóraǵasynyń orynbasary Janetta Iosıpovna Kalıýpanovany, qalalyq mádenıet úıiniń dırektory О́sken Báıimbetovterdi kómekshi retinde tapsyrdyńyz. Ýaqyt tyǵyz. Bar-joǵy úsh-tórt kún. Burynǵy jasalyp qoıǵan ssenarııdiń bárin ózgertip, múlde bólek baǵdarlama jasap shyǵardym. Júrgizýshisi de, rejısseri de, ssenarıı avtory da ózim. Arysta «Rodına» kınoteatrynda «Shyn kóńilmen» atty maqtashylarǵa arnalǵan mádenı kesh óte joǵary deńgeıde ótti. Siz sonda zaldan shyǵyp, erekshe yqylasty pikirińizdi jurtshylyqtyń aldynda maǵan bildirdińiz. Bul maǵan qanat bitirdi. Osy baǵytpen týra sol jerde artynsha aqyndar aıtysyn ótkizdim. Halyqtyń ulttyq ónerge sýsyndap qalǵany sonshalyq, syımaǵany zalǵa esikti syndyryp kirdi. Ádebıetke, ónerge, salt-dástúrge degen súıispenshiligińiz joǵary ekenin sol kezde-aq tanyttyńyz. Sol kezdegi jastarǵa, Qosjan Músirepov atyndaǵy birlestik jumysynyń jandanýyna qoldaý kórsete bildińiz. Aıtyńyzshy, budan soń Sizdi qalaı jaqsy kórmeımiz? Búkil aýdan halqy naǵyz basshynyń, halyqqa jaqyn adamnyń kelgenin sonda sezindi.
1989 jyly Arys qalasynda birinshi ret Naýryz merekesin dúrkiretip ótkizgenińiz de úlken oqıǵa bolyp edi. Sol kúni jazýshylar Dýlat Isabekov, Sadyqbek Adambekov kelip, sóz sóılep, rızashylyqtan kózderine jas alǵan. Mine halyq yqylasyn osylaı aýdardyńyz. Ol halyqqa degen shynaıy mahabbatyńyz edi! Munyń bári Kenester Odaǵy kezinde bolǵan oqıǵalar.
Senat depýtaty atanǵan jyldaryńyzda el múddesi úshin kótergen máselelerińizdiń barlyǵynan da sizdiń azamattyq bıik parasatyńyzdy uǵamyz. Úlgi alamyz. Uqsaýǵa tyrysamyz. Ini bolǵanymyzǵa qýanamyz. Darhan júregińizdiń uzaq soǵýyn qalaımyz.
Osynaý 30 jyldan beri irgemiz sógilip, aǵa-inilik qatynasqa selkeý túsken emes. Qaıta ýaqyt ótken saıyn bir-birimizge degen týystyq yqylas artyp keledi.1997 jyly 50 jyldyq mereıtoıyńyzda Almatydan arnaıy kelip, Májilis depýtaty retinde uıymdastyrý komıtetiniń múshesi bolyp edim. Alpys jyldyq toıyńyzdyń da osy mindetti atqarý abyroıy buıyrdy. Búgin, mine, jetpisti baǵyndyrǵan shaǵyńyzda da arnaıy hat jazyp, mereıtoıyńyzdy uıymdastyrýshylar qatarynda júrmin. Bas aman bolyp, seksen jyldyǵyńyzda da tilekshi bolýdy Alladan tileımin.
«Adam bolý – qasıet, azamat bolý – mindet, patrıot bolý – paryz» degen taǵylymdy tumar etip taǵyp, Táýelsiz eldiń tarlan azamaty retinde aıanyp qalmaǵan tulǵa qashan da qurmetke laıyq. Búgingi oıly jas kimge uqsaý kerek dese, Aıtahanov bıigin oılanbaı nusqap kórseter edim.

Qurmetpen, Ákim YSQAQ
Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń Birinshi shaqyrylymynyń depýtaty, tuńǵysh qazaq tilinde jazylǵan «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańynyń
avtory
Astana

qazaquni.kz

Bólisý:

Facebook arqyly jazylǵan pikirler

1 pikir jazylǵan

Pikir nemese jaýap jazý