Mınıstrler nege basty máseleni sóz etpeı, on sotyq jerdiń aınalasynda júr?

1484
15
Bólisý:

013О́tkende Parlament májilisi «edel-jedel» maquldaǵan «QR Jer kodeksiniń keıbir normalarynyń jumysyn toqtatý týraly zańdy Senat ta qabyldap «úlgerdi». Bul Zań jobasyn jasaýǵa Prezıdenttiń 2016 jyldyń 6 mamyryndaǵy «Jer zańnamasynyń keıbir normalaryn qoldanýǵa moratorıı engizý týraly» Jarlyq sebep bolǵanyn jazǵan edik.

Memleket basshysynyń jarlyǵyna sáıkes, jer kodeksiniń keıbir normalaryna moratorıı engizilgen-di. Qysqasha aıtsaq, bul Zań sol moratorııdi kúshine engizedi.  

«Edel-jedel» degen tirkesti tyrnaqshaǵa alýymyzdyń sebebi bar. Bizdiń Zań shyǵarýshy organdar eki aıǵa jýyq ýaqyttyń ishinde Prezıdenttiń Jarlyǵyn áreń zańdastyryp berdi. Elbasynyń Jarlyǵyn kúshine engizýge osynshama ýaqyt jumsaǵan jaıbasar shendilerimiz aınaldyrǵan 4-5 aıdyń ishinde halyqtyń kóńilinen shyǵatyndaı etip Jer kodeksine ózgertedi deı alamyz ba? Endigi qoıylar suraq osy…

Senattyń aty senat emes pe? Osy joly Zańdy talqylaý barysynda birli-jarym senatorlar Aýyl sharýashylyǵy vıse-mınıstri Erlan Nysanbaevqa suraqtar qoıǵan boldy. Sol suraqtyń birine Nysanbaev myrza bylaı dep jaýap berdi:

Erlan Nysanbaev, aýyl sharýashylyǵy vıse-mınıstri:

– Eger bizdiń jedel jelige túsip jatqan qońyraýlardy taldasaq, onda on myńnan astam suraqtar men usynystar kelip túskenin kórip otyrmyz. Budan bólek, jer týraly saıt ashylǵan bolatyn, onda myńdaǵan suraqtar kelip tústi. Osynyń bárine de jaýaptar berilýi tıis. Eń bastysy, jer máselelerine qatysty biryńǵaı ortaq pikir áli qalyptasqan joq. Dese de, ótken sharalardyń qorytyndylary boıynsha juma kúni jumys toptary qaıtadan bas qosa bastaıdy. Mine, osy jumys toptarynyń nátıjesinde biz kelip túsken suraqtar boıynsha taldaý jumystaryn jasaıtyn bolamyz. Eń qyzyǵy suraqtardyń seksen paıyzy jer reformasyna qatysty emes. Olardyń deni on sotyq jer alýǵa baılanysty bolyp otyr. Suraqtardyń bes-alty paıyzy jer reformasyna qatysty, qalǵany basqa máseleler. Sondyqtan da, qandaı da biryńǵaı ortaq pikirdiń qalyptasqany týraly aıtýǵa erterek.

Vıse-mınıstrdiń «Eń qyzyǵy suraqtardyń seksen paıyzy jer reformasyna qatysty emes. Olardyń deni on sotyq jer alýǵa baılanysty bolyp otyr» degen sózinen neni uǵamyz?

Birinshiden, Atyraýdaǵy  mıtıng ótken soń, Elbasymyz jerdi qorǵaıtyn osynsha halyq baryna qýanyp: «Aǵaıynnyń jerge degen kóńili osyndaı bolyp qala berse, onda halqymyz qasyq qany qalǵansha jerimizdi qorǵaıdy dep bilemin» degen edi.

Nysanbaev myrza, Elbasynyń sol qýanyshyn kóp kórip otyr ma?

Elbasy senim artqan halyq 10 sotyq jer úshin mıtıngke shyqqan joq. Muny besiktegi bala da biledi. Olar jeke bastyń múddesi úshin emes, keler urpaqtyń erteńi úshin «Jer sheteldikterge jalǵa berilmesin» dep óz oıyn alańǵa shyǵyp, beıbit sherý ótkizip, bildirdi. Endi jedel jelini jeleý etip, halyqtyń sol oıyn basqa arnaǵa «burý» ne úshin kerek bola qaldy?

Ekinshiden, Qazaqstannyń ár aımaǵynda bolǵan beıbit sherýdiń eshqaısysynyń basty talaby 10 sotyq jer alý bolǵan joq. Barlyǵy da sheteldikterge jer bermeýdi uran etti. Al, 10 sotyqtyń daýy mıtıngterden soń bastaldy. Sońǵy ýaqyttaǵy resmı organdardyń jumysynyń betalysyna qarasańyz halyqtyń nazaryn osy 10 sotyq jerge aýdaryp, basty máseleni ekinshi orynǵa ysyryp tastaǵysy keletinin baıqaısyz.

Úshinshiden, vıse-mınıstr «suraqtardyń bes-alty paıyzy jer reformasyna qatysty» deý arqyly Jer reformasynyń sonshalyq mańyzdy emes ekenin aıtqysy kelip otyr ma? Aldymen «seksen paıyz halyq on sotyq jer surap otyr» dep alyp, qalǵan jıyrma paıyzdy da «mıtıngishilerge», ıaǵnı Elbasy senim artqan halyqqa qımaýdyń astarynda ne bar? Rasynda, jedel jelige kelgen aqparattar vıse-mınıstr aıtqandaı-aq bolsyn! Ol qońyraýlardyń barlyǵy qosylsa da, bir beıbit mıtıngke tatymaıtyny belgili ǵoı.

Bul az sandy toptyń máselesi bolsa, halyqqa mıtıngiletip ne kerek edi?

Elbasymyz moratrıı jarııalap nege áýre boldy?

Jer komıssııasy Kúltóbeniń basynda kúnde jıyn ótkizip nesi bar?

Halyqqa turǵyn úı salýǵa on sotyq jer usynyp, sheteldikterge qazaqtyń bar jerin úlestirip bere salmaı ma?

Tórtinshiden, bizdiń quziretti organdar ózderiniń qolymen jasaǵan «ótirigine» ózderi senip qalatyn bolǵany ma? Halyq mıtıng arqyly óz oıyn aıtyp bolyp, endi komıssııaǵa úmit artyp otyr. Olar sol bir aıtqan sózdi ekinshi ret jedel jelige qaıtalap aıtatyn totyqus emes qoı. Muny vıse-mınıstrimiz bilmeı otyr ma?

Nysanbaevty aıtyp otyryp, onyń basshysy QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asqar Myrzahmetovti de «sybaǵasyz» qaldyrýǵa bolmaıdy.

Shynyn aıtý kerek, Elbasymyz da, halyq ta Asqar Myrzahmetovke senim artyp otyr.

Sol senim artqan Asqar myrza da búginde jeke úı qurylysyna qajetti jer telimderi tapshy ekenin aıta kelip: «Atalǵan máseleni sheshý úshin aýyl sharýashylyǵy jerlerin memleket menshigine satyp alyp, halyqqa 10 sotyqtan taratyp berýge bolady» depti. Munymen qosa mınıstri elimizdegi 10 sotyq jerdi alǵysy keletinderdiń sany 1 mıllıon 400 myń adamnan asyp otyrǵanyn jetkizgen.

Myrzahmetov myrzanyń kúshi 1 mıllıon 400 myń adamǵa úlken qalalar mańynan on sotyq jer taýyp berýge jete me? Árıne, joq. Endeshe mınıstrler nege basty máseleni sóz etpeı, on sotyq jerge jabysa qaldy. Jaýapty ózderi bere jatar…

Túıin

Negizi Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaev Jer Kodeksi men reformany talqyǵa salýdy buıyrdy. Al, maǵan bizdiń shendiler joǵarydaǵy derekter arqyly «bir máseleniń betin jyly jabamyn» dep, ekinshi problemanyń shoǵyn óz qolymen kósep jatqandaı kórinedi…

Qanat Birlikuly

Abai.kz 

Bólisý:

Facebook arqyly jazylǵan pikirler

Saıtta 15 pikir jazylǵan

  1. Esenǵalı, Antakııadan 24 Maýsym, 2016 10:28 Jaýap

    … «Al, maǵan bizdiń shendiler joǵarydaǵy derekter arqyly /bir máseleniń betin jyly jabamyn/ dep, ekinshi problemanyń shoǵyn óz qolymen kósep jatqandaı kórinedi …»
    *****************************************************************************************************
    Kósemderi kóseýshi bolsa, ol shópketysharlar shoq kósemeı qaıtedi, Qanat baýyrym ? !
    :oilanu: :kulki1: :oilanu:

  2. Karlygash 24 Maýsym, 2016 12:58 Jaýap

    Bárimiz de Myrzahmetovke senim artyp otyrmyz, oǵan deıin Baqytjan aǵamyz durys jolǵa salyp ketken komıssııa músheleri halyqtyń kóńilinen shyǵatyn sheshim shyǵarady dep senemin

  3. Ýmıt 24 Maýsym, 2016 12:58 Jaýap

    Myrzahmetov durys túsinikteme berdi, jer berilgenmen, ınfrastrýktýra joq, jáne oǵan qarjy da joq, sol úshin sabyrlyq tanytyp kúte turý kerek

  4. Býlbýl 24 Maýsym, 2016 13:00 Jaýap

    Ol 10 sotyq jer úshin emes ekeni belgili ǵoı, halyqqa durys aqparat jetpedi sol úshin shyqty, al endi komıssııa durys aqparattandyrý úshin quryldy emes pe

  5. Dana 24 Maýsym, 2016 17:23 Jaýap

    Bárimiz de Myrzahmetovke senim artyp otyrmyz, oǵan deıin Baqytjan aǵamyz durys jolǵa salyp ketken komıssııa músheleri halyqtyń kóńilinen shyǵatyn sheshim shyǵarady dep senemin

  6. QazaqıIа 25 Maýsym, 2016 07:46 Jaýap

    25 jylda buqara halyqty saıasattan yǵystyryp, zombıǵa aınaldyrǵany kórinip-aq tur, sol 10 sotyq, bıliktiń aram nıetin júzege asyrýyna jaqsy «tıek» bolǵaly tur. Sol sebepti de 25 jyl boıy halyqqa kóshbasshy bolatyn Qoǵamdyq uıymdar men kózi ashyq azamattardy óltirdi,qamady,el asyryp qýyp jiberdi,tunshyqtyrdy. Endi, taýyqqa jem shashqandaı, 10 sotyqty taratyp, qalǵan úlken qazaq jerin «Dollarǵa» aıyrbastap qashýǵa bolady…

  7. Qazaq 25 Maýsym, 2016 17:31 Jaýap

    Meniń túsinbeıtinim, on sotyq jer nege sonsha problema qylady, jerdi ból, oǵan tartatyn togy, sýy, gazy taǵy ne kerek, sonyń bəriniń aqshasyn shyǵar, aıtalyq myń sotyq jerge osy kommýnıkasııalardy jasaýǵa mln-daǵan aqsha kerek deıik, sony sotkaǵa bólde, tıesili baǵasy shyqqan soń, halyqqa ber, tak jer suradyń ba, mine kommýnıkasııa baǵasy osyndaı bolyp tur, sondyqtanda kassaǵa osyndaı soma teńgeńdi tóle de, úıińdi sal dep, a to jasyratyny joq, tanyspenen jerdi alamyz da, bəlenbaı baǵasyna satamyz, sebebi ənsheıin kelgen soń, baǵalamaımyz, al bireýlerdiń qoly jetpeı júrgenimen sharýamyz joq, qazirgi zamanda aǵaıyn,adamshylyqty umytyp, aqshanyń qulqynyna túsip kettik qoı,

  8. ƏLSERKE IBRAHIM 26 Maýsym, 2016 12:41 Jaýap

    JEMQORLYQTYŃ ShYŃYNA ShYǴYP ARAM JOLMEN BAIYǴAN SAǴYNTAEVTIŃ , MYRZAHMETOVTIŃ JER DAÝY ÚShIN BASTARY AÝYRMASY ANYQ . OLAR JERDIŃ SATYLǴANYNA MÚDDELI TERIS PIǴYLDY PENDELER . OSY KOMISSIIаNYŃ QURAMYNDAǴY KО́PTEGEN ARAM PIǴYLDYLARDYŃ KESIRINNEN KOMISSIIа О́Z JUMYSYN ƏDIL ORYNDAǴAN EMES . PIKIR JAZǴYSh QAZAQTYŃ KEIBIR TOPASTARY OSYNDAI SENIMNEN ShYQQAN BASShYLARǴA SENEMIN SENIMNEN ShYǴADY DEP MAQTAǴANNAN BASQA TÚK JAZBAIDY . OSY KOMISSIIаNY QURÝDYŃ QAJETI JOQ EDI , SEBEBI HALYQ OIYN AShYQ BILDIRDI TOQETERI ZAŃDARDY QATE QABYLDAǴANYN MOIYNDADY , SONDYQTAN SATÝ , UZAQ MERZIMGE JALǴA BERÝDI TOQTATÝ QAJET EDI . QÝYRShAQ KOMISSIIа EKENIN BILIP OTYRMYZ , BUL QAZAQTY ALDAÝ QORQYTÝ ǴOI .

Pikir nemese jaýap jazý