AQIQATTY BURMALAÝ–ARǴA SYN

994
0
Bólisý:

Bıylǵy jylǵy qyrkúıektiń 21-22-juldyzynda Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń jáne odaq quryltaıshylyǵyndaǵy ádebı basylymdar – «Qazaq ádebıeti» gazeti men «Juldyz», «Prostor» jýrnaldarynyń 75 jyldyq mereıtoıy Almaty qalasynda keńinen atalyp ótkeni barshaǵa málim.

Birinshi kúni Abaı atyndaǵy akademııalyq Opera jáne balet teatrynda el zııalylarynyń, alys-jaqyn shetelderden kelgen qonaqtardyń, Almatyda, Astanada jáne aımaqtarda turatyn qalamgerlerdiń qatysýymen Saltanatty jıyn (merekelik pleným) boldy.

 

Ekinshi kúni Jazýshylar odaǵynyń Ádebıetshiler úıinde úsh basylymnyń mereıtoılaryna arnalǵan arnaıy konferensııa ótti. Kún tártibinde eki másele qaraldy. Birinshi másele boıynsha ádebı basylymdardyń ótkeni men búgini, keleshegi jáne qazirgi tańdaǵy aq­parattyq keńistiktegi orny, mindetteri jaıly basylym basshylarynyń baıandamalary tyńdaldy. Ekinshi, Qa­zaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń «Jańa kezeńdegi jańa ádebıet» atty taqyrypta 2007 jyly 6 sáýirde ótken kezekti VI ple­nýmynyń qaýlysyn oryndaý maqsatynda ári sol jylǵy QJO-nyń kezekti XIII quryltaıynda aıtylǵan usynys-tilekterdi eskere otyryp, júzege asqan uıym Jarǵysynyń jańa redaksııasy (ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý máselesi) delegattar talqysyna usynyldy.

Jalpy, jarǵyǵa uzyn sany 5 bólimniń 16 tarmaǵyna ózgertýler men tolyqtyrýlar engizilgen bolatyn. Osy ózgertýler men tolyqtyrýlar konferensııa delegattarynyń talqysyna tústi. Bir jarym saǵattyq talqylaýdan soń jobadaǵy ózgertýler men tolyqtyrýlar daýysqa salynyp, biraýyzdan qoldaý tapty. Tek 7-bólimdegi «Qurmetti tóraǵa, Qamqorlyq keńesi – qurmetti tóraǵalar keńesi» dep atalatyn bapqa (7.5) baılanysty Tólen Ábdik tarapynan kelispeýshilik pikir bildirildi. Osyǵan oraı, jańa redaksııadaǵy Qamqorlyq keńesi normasyn qoldap Turysbek Sáýketaev, Iranbek Orazbaev, Adam Mekebaev t.b qalamgerler óz kózqarastaryn ortaǵa saldy.

«QJO RQB-niń (Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Respýblıkalyq qoǵamdyq birlestik – red.) kezekti nemese kezekten tys sezinde kópshilik daýyspen QJO RQB-niń Qurmetti tóraǵasy saılanady. QJO RQB-niń Qurmetti tóraǵasy bolyp kem degende bir tolyq merzimde basqarma tóraǵasy bolǵan, QJO RQB-niń damýyna jáne nyǵaıýyna eleýli úles qosqan, QJO RQB músheleriniń kópshiligi arasynda qurmetke ıe, joǵary iskerlik bedeli jáne moraldyq adamgershilik qasıetteri bar QJO RQB-niń múshesi saılana alady (7.5)» dep bastalatyn 7-baptaǵy engizilgen tolyqtyrýlarǵa myqtap den qoıǵan adamnyń bul normalar uıym múddesin kózdeýden týǵan janashyrlyq pen saqtandyrýdan, uıymnyń ishki birligi men tutastyǵyn qorǵaýdan týyndap otyr­ǵa­nyn ańǵarmaýy múmkin emes. Aınalyp kelgende, bul ózgerister men tolyqtyrýlar keshegi sot pen otqa túsken kúnderdiń ashy sabaǵynan qorytyndy shyǵarý, uıymnyń ómir súrý qabiletin qamtamasyz etýge qyzmet eter dúnıe-múlikti saqtaý ımmýnıtetin ornyqtyrý úshin qarastyrylǵan zańdy shara. Sondyqtan bul bólimdegi normalar tórkininen «sheksiz bılik kórip», qaısybir áriptesterimiz aıtqandaı, «avto­rıtarlyqtyń salqynyn izdeýdiń» tipti de qısyny joq. Ondaı norma talqylanǵan tolyqtyrýda atymen joq. Endeshe, joq nárseni izdep, ózin de, ózgelerdi de adastyrý, aqıqatty burmalaý kimge kerek? Ne úshin kerek? Bos baıbalamnyń, elge jalǵan aqparat taratýdyń arty abyroısyzdyqqa aparatynyn umytpaıyq.

Jarǵyǵa osy baptyń enýi – odaq múlkiniń qoldy bolmaýyna, qarjylyq beı-berekettiktiń oryn almaýyna birden-bir qajetti alǵyshart. Jarǵy uzaq jyldarǵa arnalǵandyqtan, bolashaqta keletin jańa quramǵa da «oılasyp pishken ton kelte bolmaıtynyn» uǵynýǵa múmkindik beretini kúmánsiz.

Osy jıyn ótken soń, elimizdegi keıbir aqparat quraldarynda, ınternet-saıttarynda ártúrli alyp-qashpa áńgimeler gý ete qaldy. Jáne bir qyzyǵy, sony jazyp jatqan áriptesterimiz (Tólen Ábdikovten basqasy) – jarǵyny talqylaý konferensııasyna kúni buryn arnaıy delegat retinde shaqyrylsa da kelmegen, qatyspaǵan qalamgerler. Atyn atap, túsin tústesek, Muhtar Shahanov ta, Dýlat Isabekov te bul jıynda bolǵan joq. Tólen Ábdikovtiń ózi de talqylaýdyń aqyryn tospastan, jıyndy tastap, shyǵyp ketkeni qalyń qalamgerdiń esinde. Qalǵan 234 delegat talqylaýda tapjylmastan sońyna deıin otyryp, óz pikirlerin bildirip, daýystaryn berdi. Sonyń nátıjesinde jarǵyǵa engizilgen ózgertýler men tolyqtyrýlar biraýyzdan qabyldandy.

Al Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń músheleri Muhtar Shahanov pen Dýlat Isabekov, ókinishke qaraı, oqyrman men kórermendi adastyratyn jalǵan aqparat taratty. О́zderi qatyspaǵan jıynǵa syrttaı ton piship, ózderi baıybyna jetpegen áńgimeniń kórigin úrledi. Baıbalam saldy. Jarǵyda atymen joq «máńgilik  tóraǵa» degen ańyzdy oılap taýyp, qaýesettiń órtin qaýlatty. Konferensııada eshqandaı tóraǵa da, qurmetti tóraǵa da, «máńgilik tóraǵa» da saılanǵan joq. Dardaı bastarymen joqty bardaı qyp aıtyp, jalǵan aqparat taratqan áriptesterimiz áýeli jarǵyny qabyldaýǵa biraýyzdan daýys bergen delegat-áriptesteriniń aldynda ne deıtinderin, sonan soń qalyń oqyrmandarynyń aldynda qalaı jaýap berý kerek ekenin oılandy ma eken?!

Aqıqatty burmalaý – arǵa syn!

Kez kelgen aqparat quraldarynyń artynda myńdaǵan, júz myńdaǵan kórermen men oqyrman turǵanyn eskere otyryp, kez kelgen tulǵanyń qalyń jurtshylyqqa baǵyttaıtyn sózine úlken jaýapker­shilikpen qaraǵany lázim. Al naqaq jala jabýdyń, jalǵan qaýeset taratýdyń jaýapkershiligi zańda naqtyly qarastyrylǵan…

Jazýshylar odaǵy – eshkimniń jeke menshik uıymy emes. Bul – qazaq rýhanııatynyń qara sha­ńyraǵy, ulttyq tutasty­ǵy­myzdyń uıytqysy.

 

Nurlan ORAZALIN,

Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy,

QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty

Bólisý:

Facebook arqyly jazylǵan pikirler

Pikir nemese jaýap jazý