Ǵ. Qabyshuly: Bul dúnıede «Keshirim Boztaev» degen adam bolǵan ba, bolmaǵan ba?

2376
3
Bólisý:
Kartınkı po zaprosý keshirim boztaev

Keshirim Boztaev

«Tarıhty halyq jasaıdy» degen kóne qaǵıda bar, al shyndyǵynda ony kóbinese jazǵyshtar jasaıdy. Iá, óziniń jáne ózderiniń múddesin alǵa shyǵarýmen, joǵary kóterýmen áýestenetin jazǵyshtar. Ras, olardyń ózimshil «qasıetteri» saldarynan bolǵan kópe-kórineý burmalaýdy keıinde kórip-bilip, naqtylap túzetýshiler bolmaı qoımaıdy, biraq ol ekiarada kóp ýaqyt ótedi, jazǵyshtardyń «otyz tisinen shyqqan» syńarjaqtyq sóz «otyz rý elge tarap», ásirese jastardyń balǵyn sana-mezimin býlandyrady.

Jáne bir ras jáıt – qandaı oqıǵany bolsyn bilmeı jáne bilip burmalaý bar ekendigi. О́zimshe osylaı túsinik-túıin jasaýyma Semeı polıgonyna qarsy kúres tarıhynyń búginde óńi aınaldyrylyp júrgeni. Iá, bile tura.

Meniń estýimshe, polıgon máselesin ur da jyq N.Hrýshevtyń aldyna áýelde Semeı oblystyq partııa komıtetiniń 1-hatshysy M.Sýjıkov qoıypty, alaıda «júgerishi kósem» oǵan judyryǵyn kórsetip, ornynan taıdyryp jiberipti. Iаǵnı kúres bastalmaı jatyp tıylǵan. Al tıymǵa boı bermes kúres 1989-jyl týa josparlandy da júzege asty. Ol – týyn obkomnyń jańa 1-hatshysy Keshirim BOZTAEV tik kótergen kúres.

K.Boztaev oblys partııa uıymynyń basshysy quqyn paıdalanyp, zulmat polıgonnyń yqpyl-jyqpylyn túgel aralap, atom-ıadrolyq bombalardy synaý jaıyndaǵy qupııa fılmderdi de kórdi. Semeı óńirin qaıǵy-qasiretke dýshar etken sumdyqtar janyn túrshiktirdi. Onyń aldynda jer-jerden kelgen dabyl hattar ózi kórgenniń elesindeı eken. Shamyrqanǵan azamattyq sezimi: «Polıgondy qalaıda japtyrý kerek!» degen asa batyl tujyrym jasatty. Odaqtyq bıliktiń dizgin-shylbyryn ustaýshy M.Gorbachevqa jedelhat jazýdy, ony, ujymyna kesel keltirmeı, óz atynan jiberýdi uıǵardy. Ol: “…Qaıda aparatyn jolǵa túserimdi bildim. Memlekettik surapyl qurylymǵa qarsy turý táýekelim tylsymǵa alyp barýy, taıǵaq ta qaýipti jol meniń qurdymǵa qulap túsýimmen bitýi ábden múmkin. Alaıda men aqıqatqa, bastar kúresimniń durystyǵyna sendim. Mynaý jer, mundaǵy halyq úshin janymdy shúberekke túıdim…” dep jazdy (úzindi onyń «Semeı polıgony» kitabynan alyndy).

Partııalyq ereje-tártip boıynsha, Keshirim Gorbachevqa hatyn sol kezdegi partııalyq basshy G.Kolbınge aıtýǵa, kórsetip alýǵa mindetti edi, biraq oǵan senbedi, jolyn tuıyqtap tastaryn bildi. Sodan keıin úkimettiń tóraǵasy Nursultan Nazarbaevqa telefon shalyp, táýekelge bel býǵanyn ashyp aıtty. Tóraǵa biraz oılanyp alyp: «Bastasań, basta, biz qoldaıtyn bolamyz» degen.

Keshirimniń 1989-jyly 20-aqpanda joldaǵan ol jedelhaty Kremlde bomba jarylǵandaı bolǵan. Polıgonnyń ne ekenin Oljas Súleımenovtiń qulaǵyna jetkizgen de sol jedelhat edi. О́ıtkeni Boztaev Gorbachevtyń «jarııalylyǵyna» senińkiremedi de, hatynyń kóshirmelerin erteńinde: KSRO-nyń Bas mınıstri N. Ryjkovqa, Joǵarǵy Keńes tóraǵasy A. Lýkııanovqa,

Beıbitshilikti qorǵaý sovettik komıtetiniń tóraǵasy G. Borovıkke, KSRO Joǵarǵy Keńesiniń halyq depýtattary: Z. Pýhovaǵa (Joǵarǵy Keńestiń Densaýlyq saqtaý jónindegi komıtetine) jáne áıgili aqyn depýtatymyz O.Súleımenovke jibergen. Sol hat boıynsha Oljas aqpannyń 24-i kúni Joǵarǵy Keńeske depýtattyq saýal joldapty. («Bezıadernyı vek». Materıaly mejdýnarodnoı naýchno-praktıcheskoı konferensıı, gorod Semıpalatınsk, 11 ııýlıa 2003 g.).

Jedelhattan habardar bolǵan ataqty akademık-fızık E.P.Velıhov Semeıge kelip, Keshirimmen tanysyp, jaǵdaıǵa qanyǵyp, M.Gorbachevqa: polıgondy jabý jónindegi talap durys, dep hat jazdy. KSRO-ǵa at-ataǵy málim ǵalymdar men jýrnalshylardyń birnesheýi K.Boztaevty qoldap sóıledi, jazdy. Tanymal jýrnalshy G.Borovık halyqaralyq aqparattar arqyly ún qosty.

Odan keıinde nendeı oqıǵalar bolǵanyn semeılik jýrnalshylar da, basqalar da jazdy, men de úles qostym, – oqyrmandarǵa málim ol jáıtterdi qaıtalaý qajet emes shyǵar. Alaıda meniń taǵyda qaıtalap aıtpaǵym: Keshirim Boztaev qaıtys bolǵan 1999-jyldan beride polıgon týraly jıyndarda, «bárinbilgishter» jazǵan maqala ataýlyda onyń aty-jóni atalǵan emes. Estıtiniń de, oqıtynyń da – «Oljas Súleımenov»! Prezıdent Nursultan Nazarbaev myrzanyń 1993-jyly jasy 60-qa tolǵan Boztaev Keshirimdi quttyqtaǵan jedelhatyndaǵy (túpnusqadan úzindi): «…Prınsıpıalnost, trebovatelnost k sebe ı drýgım, zabota o lıýdıah, chýtkost ı vnımanıe k nım snıskalı Vam zaslýjennyı avtorıtet ı ývajenıe v respýblıke. Neosenım Vash vklad v reshenıe problem, svıazannyh s zakrytıem Semıpalatınskogo ıadernogo polıgona, s sozdanıem sıstemy sosıalnoı zashıty naselenııa, postradavshego ot ıspytanıı atomnogo orýjııa…», degen pikiri jaıyna qaldy.

«Ývajaemyı Keshrım Boztaevıch!

My znaem Vas kak krýpnogo obshestvennogo ı gosýdarstvennogo deıatelıa, ochen mnogo sdelavshego dlıa prosvetanııa naroda Kazahstana. Vsıa Vasha jızn – eto dobryı ı nazıdatelnyı prımer dlıa molodogo pokolenııa.

…V te nelegkıe gody borby za prekrashenııa ıadernyh ıspytanıı na Semıpalatınskom polıgone Vy proıavılı stoıkost boısa za ınteresy naroda ı mýdrost ıstınnogo narodnogo lıdera.

…V den Vashego shestıdesıatıletııa, dorogoı Keshrım Boztaevıch, my vyrajaem Vam svoe glýbokoe pochtenıe ı govorım blagodarnoe spasıbo!» degen O. Sýleımenovtiń sózi de jelge ushty. N.Nazarbaevtyń da, O.Súleımenovtiń de pikirlerin kereksiz etken – Oljas. Onyń – «álemdik deńgeıdegi uly aqynnyń» 12 jyldan keıin Keshirim marqumǵa «baǵyshtaǵan duǵasyn» oqylyq: «Da, on byl pervym sekretarem obkoma, no ne bolee togo. I ýj vo vsıakom slýchae, sredı pervyh borsov za zakrytıe polıgona

ego ne vıdelı» (2005-jyl, «Kazahstanskaıa pravda» gázetindegi suhbatynan). «Astapyralla!.. Aqıqattan, arýaqtan attaý – musylmandyqqa ǵana ma, jalpy adamgershilikke jat qylyq qoı?!» dep jaǵamdy ustadym.

…Aqynnyń Semeı qalasyna barýyna Almatyda depýtattyqqa saılaýdan ótpeı qalǵany, Semeı oblysynan ótkizdirý úshin N.Nazarbaevtyń jumsaǵany sebepshi boldy. K.Boztaevtyń kitabyna kóz júgirtelik: «Almatyda daýysqa túsken Oljas qıyndyqqa ushyrapty. Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy N. Á. Nazarbaev maǵan telefon shalyp, jaǵdaıdy aıtyp, O. Súleımenovti Semeı oblysynan depýtattyqqa ótkizýimizdi ótindi. «Súleımenov sizge kómektesedi. Polıgonǵa qarsy kúreste jaqsy járdemshi bolady» dedi Nursultan Ábishuly. Erteńinde G. V. Kolbın telefon soǵyp, ol da sondaı tilek aıtty». Ol tilekter, árıne, qabyl boldy.

«Semeı polıgonyn» taǵyda paraqtalyq: “…Polıgondy japtyrý kúresimniń bastalýynan aıaqtalýy áldeqaıda qıyn boldy. Áý basta jurtshylyqqa arqa súıep, ózimdi qoldaıtynyna nyq senip, qýattanyp kirisken edim. Endi ózim múddesin qorǵaǵandardyń, ókimetpen teketireske birge shyqqandardyń kózderine súıel bola bastaǵandaımyn. О́kpek jeldiń qaı jaqtan soqqanyn sezdim. Ol eń aldymen qoǵamdyq qozǵalys jetekshilerinen bastaldy. Olardyń keıbireýi, tipti Semeıge at izin birinshi ret salsa da, baıaǵy Iýlıı Sezarsha: – Bardym, kórdim, jeńdim! – dep shyǵa keldi. Polıgondy jabý máselesi sheshilýge jaqyndaǵanda, ókinishke qaraı, basqa bir máseleniń sheti – «bul kimniń eńbegi?» degen suraq qyltıdy. Baspasóz betin jaýyp ketken jarııalanymdarda eńbek «Nevada-Semeı» qozǵalysyniki, tek qana sonyki delindi. Qozǵalystyń árbir áreketi asyra madaqtaldy. Onyń belsendileri (kezdeısoq júrgender de bar) qozǵalysqa basqasha baǵyt bere bastady: olar ózderiniń mindeti sebepti-sebepsiz jıyn-jınalys ótkize berý dep bildi. Jalǵan derek taratyp jibergenderi de boldy. Jınalysqumarlyq jelpiniske, julqynysqa aınalyp, ómir shyndyǵynan aýytqyp ketip jatty».

Bul – men baıaǵydan biletin Oljastyń, ózin ózi nasıhattaýǵa da, jaqtas serikterine nasıhattatýǵa da tóselgen aqynnyń tirligi týraly shyndyq sóz. Mine, osy oryndy pikir oljasshyldarǵa jaqpady da, judyryqtaryn túıgizdi. Áıtkenmen, 1992-jyly shyqqan kitaptyń sózin teristeýge, kózi tiri avtoryn muqatýǵa dátteri jetpedi.

Sol jyldary Semeı obkomynda úgit-nasıhat bólimi meńgerýshisiniń orynbasary bolǵan jýrnalshy V.Pıgavaev «Tak bylo. Oljas – moı drýg… no ıstına doroje» degen maqalasynda «nevada-semeılikterdiń» qashan, qaıda jıyn ótkizýi, oǵan kimderdiń qatysýy, kimderdiń sóıleýi, tipti kimniń nendeı jazýy bar plakat ustap shyǵýy… – bári de jergilikti basshylardyń aldyn ala jasaǵan josparymen atqarylǵanyn málimdegen. Aqynnyń: «Birde biz jıyn ótkizýge barǵanda obkomnan eshkim qatyspady, terezeleriniń shymyldyǵyn túsirip qoıyp otyrdy» degeniniń jalǵan ekenin aıtqan.

Jalǵan sóıleý ony ádet etkenderge op-ońaı ǵoı. O.Súleımenovtiń 1989-jylǵy 12-aqpanda polıgondaǵy synaýdyń gazy aýaǵa shyǵyp ketkenin ózine bir ushqyshtyń telefon arqyly habarlaı qoıǵanyn aıtqany bar. Al hatynyń izimen bir apta óte bere Semeıge kelgen kremldik komıssııamen aıtys-tartysta K.Boztaev: «Eger general Bredıhın habarlamasa, biz ol oqıǵany bilmes edik» dedi. Shyndyqqa júgindi.

Sondaı-aq, Keshirimniń polıgonnan 40 jyl zardap shekken semeılikterge moraldik te, materıaldyq ta járdem jasalýyna qol jetkizgeni – onyń azamattyq kúsh-jiger, bilgirlik, tabandylyq kórsete bilgendigi. Ol qasıeti N.Nazarbaev myrzanyń quttyqtaý jedelhatynda (joǵarydaǵy) birer sózben ańǵartylǵan bolsa, «Semeı polıgony» kitabynda áserli áńgimelengen. Keshirim Gorbachevtyń sheshkisi kelmegen máselelerdi KSRO úkimetiniń basshysy N.Ryjkovqa aparyp baıandap, mán-jaıdy tıisti qujattarmen dáleldep, arnaıy qaýly qabyldanýyn tezdetken. Sol ıgi áreketterine kýá bolǵan V. Malınınniń (obkomnyń Uıymdastyrý bóliminiń meńgerýshisi): «Keshirim Boztaıuly – tapqyr da tabandy basshy jáne naǵyz dıplomat!» degeni bar.

«…Taskesken aýdanynda júrgenmin. Ol aýdannyń ekonomıkasy turaqty damyp kele jatqan. Aýdan basshylarymen birge egistikterdi, mal fermalaryn aralap bolǵan soń SOKP HHÚ-sezi atyndaǵy sovhozdyń keńsesine kirdik. Dırektor B. Mustafın – aýyl sharýashylyǵynyń isker, ınısıatıvaly basshylarynyń biri. Jańasha oılaı biletin, ýaqyt tamyryn árqashan dál basyp otyratyn adam… Áńgimemizdi bir kezde telefon qońyraýy bólip jiberdi. Mustafın trýbkany maǵan usyndy, N. Nazarbaevtyń daýysyn estidim: «Jaqsy habar bar, qaýlyǵa qol qoıyldy, quttyqtaımyn!» dedi (Keshirimniń kitabynan).

Metallýrg K.Boztaev ómir jolyn О́skemenniń qorǵasyn-myrysh kombınatynda bastap, oblysta 31 jyl qyzmet istedi. Oblystyq partııa komıtetiniń 2-hatshysy, oblystyq sovet atqarý komıtetiniń tóraǵasy bolyp, odan Semeı obkomynyń 1-hatshylyǵyna aýystyryldy. Munda istegen 5 jyly ishinde Keshirimniń uıymdastyrýymen, qamqorlyq baqylaýymen iske asqan ıgilikterdi resmı qujat negizinde atap ótsem: 69 mektep, 67 balabaqsha, 24 aýrýhana-emhana, 28 mádenıet úıi men klýb, Qazaqstandaǵy tuńǵysh Oftalmologııa (kózge operasııa jasaý) ortalyǵy, Balalar syrqatynyń sebepterin zertteıtin ǵylymı ortalyq salynǵan. 2000 shaqyrymǵa jýyq jolǵa asfalt tóselgen. Oblystyń ónerkásibi sapaly ónim shyǵarý jaǵynan kóp jylǵy 15-17-oryndardan 5-orynǵa kóterilgen. Aýyl sharýashylyǵyndaǵy jetistik óz aldyna.

Densaýlyǵy syr bere bastaǵan soń zeınetke shyqpaq bolǵan Keshirim 1991-jyly oblysta aldaǵy eki jylda 34 mektep jáne 33 balabaqsha salý máselesin sheship berdi.

Osynda atalǵan «Balalar syrqatynyń sebepterin zertteıtin ǵylymı ortalyq» týraly bir sóz. О́skemennen Semeıge kóship kelýi kerek Keshirimge

obkomnyń sharýashylyq jumystar jónindegi qyzmetkeri: «Sizge daıyndalǵan páterdi kórýińizdi ótinemin!» deıdi. Barsa: han saraıy derlik úı. Qalanyń kórkem bir tusynda. Ońasha. Obkomnyń 1-hatshylaryna arnap salynǵan eken. Keshirim: «Maǵan páterdi ortalyqtaǵy kópqabatty úılerdiń birinen bólińiz jáne qosymsha sylap-sıpaý jasatpańyz. 2-nshi nemese 3-nshi qabatta, 3 bólme bolsa, – jetip jatyr (Azamattyń bir qyry – qarapaıymdylyq! – Ǵ.Q.). Al myna ǵımaratty basqa maqsatqa paıdalanamyz» degen de, oǵan balalardyń densaýlyǵyn kúıtteıtin ortalyqty ornalastyrý týraly sheshim shyǵarǵan!

…Bul maqalamda silteme jasalyp otyrǵan «Semeı polıgony» kitaby jáne «Qaınar qasireti», «29-tamyz» kitaptary – Semeı polıgonynyń shejiresi. Ulttyq qaýipsizdik máselelerin zertteıtteıtin akademııanyń jáne Halyqtyq «Ekologııa» akademııasynyń (Máskeý qalasy) akademıgi, Semeı Medısına akademııasynyń Qurmetti professory Keshirim Boztaev – «naızadan qol bosasa qalam alyp» (Baýyrjan Momyshuly), urpaǵyna ǵylymı negizdi bes kitap qaldyrdy. Olar: «Alǵashqy ottan atomǵa deıin» (1956 j.), «О́skemen qorǵasyn-myrysh kombınatynda shıkizatty paıdalanýdyń tájirıbesi» (1972 j.) jáne joǵaryda atalǵan úsh kitap.

О́mirde ókindiretin kereǵarlyq bola beredi ǵoı. Semeı oblysynyń órkendeýine kúsh-qýatyn, bilim-bilgirligin jumsaǵan, jalmaýyz polıgonnyń qolqasyna qum quıýdy bastap, qyzmetin de, basyn da arynyń sadaqasy etýge bel baılaǵan Keshirimge Semeı oblysynyń, nemese Semeı qalasynyń Qurmetti azamaty ataǵy berilgen joq. Al syı-sııapatta joly bolǵysh Oljas Súleımenov, shyndyǵynda Keshirimniń izimen birde olaı, birde bulaı júrse de, «Semeı qalasynyń Qurmetti azamaty» ataǵyn aldy.

Densaýlyǵy syr bere bastap, zeınetke shyqqan K.Boztaev qoǵamdyq qyzmetin jalǵastyra berdi. Semeı polıgonynyń taýqymetin tartqan jurtqa qamqorlyq jasaý nıetimen «29-tamyz» Qoryn qurdy, ol Birikken Ulttar Uıymynyń ekonomıka jáne áleýet keńesiniń nazaryn aýdaryp, halyqaralyq jıyn ótkizildi. О́kinishke qaraı, Keshirimniń ómir joly tuıyqtala bastaǵan-dy.

Keshirim tamyz aıynyń 29-kúnin atom-ıadrolyq qarýlanýǵa qarsy kúres kúni dep jylda atap otyrýdy resmı usynǵan edi, bizdiń bılik mán bermedi.

Halyqqa keń aýqymdy, qaltqysyz qyzmet etken, Semeı polıgonyn jabý kúresin janpıdalyqpen bastaǵan Keshirim Boztaevtyń aty nege atalmaıtyn boldy? Ol kesirlikti kim shyǵardy eken? Bul suraqty N.Nazarbaev myrzaǵa sońǵy jyldary hat arqyly eki ret qoıdym. 2013-jylǵy hatymdy «Keshirimniń kinási ne?» dep atadym. Jaýap bolmady. B.Saparbaev myrza Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi bolyp turǵanynda oǵan Keshirim jaıynda jan-jaqty maǵlumat bere hat jazyp, О́skemende marqumdy este qaldyrý sharalary jasalýyn ótindim. Lám-mımsiz ketti. Sirá, Semeı qalasynyń bir kóshesine aty qoıyldy, kóp bolyp ketedi, dep oılaǵan shyǵar. Ekiniń biri О́skemende 31 jyl boıy abyroıǵa bólene qyzmet istep pe? Ekiniń biri Semeı polıgonyna qarsy kúresti bastap pa?

Eger K.Boztaevtyń nar táýekel qımyly Kremldi selk ettirmese, O.Súleımenov eshbir áreket jasamas edi. Áreketiniń basy Keshirimniń hatyn alǵan soń, 4 kúnnen keıin, depýtattyq saýal jasaǵany boldy. Onyń «Nevada-Semeı» qozǵalysy, mysaly, Kremldiń susty komıssııasy Semeıge kelip túser 28-aqpanda quryldy: ne 1 kún buryn ne 1 kún kesh emes. Ol – jaı ǵana sáıkestik deýge janaspaıtyn jáıt.

«My znalı ı pomnılı, chto rýsskıe platılı nam dan» dep atalǵan suhbatynda («DAT – OP» gázeti, 01. 12. 2016) Ákejan Qajygeldın: «…dvıjenııý resheno bylo prıdat nekýıý ýpravlıaemost, naznachıv ego lıderamı ızvestnyh lıýdeı. Tak, tam poıavılsıa pısatel Oljas Sýleımenov (ıaǵnı qozǵalystyń «tony kelisip pishilgen»! – Ǵ.Q.)… Ogromnýıý rol v zakrytıı polıgona sygral pervyı sekretar Semıpalatınskogo obkoma partıı Keshırım Boztaev. On davıl na Almaty, a tot – na Moskvý. Ýje nachınalsıa realnyı krızıs Soıýza, soıýznogo bıýdjeta ı, chto vajno, oboronnogo. Iа eto govorıý, potomý chto lıchno ýchastvoval v konversıı Semıpalatınskogo polıgona» depti. Keshirimdi tirideı jep qoıýǵa quzǵynsha umtylǵan gorbachevtardyń tumsyǵy tıgen tas – Odaq tap bolǵan sol daǵdarys. Bul shyndyq E. Velıhovtyń Semeı polıgonynyń taǵdyry Máskeý – Vashıngton aralyǵynda sheshildi, degen pikirimen úndes.

Sol jyldary bılik ujymynda bolǵan Ákejan osylaısha shyndyqty aıtsa, polıgonǵa qarsy kúreske qatysy bolmaǵan úlken-kishiniń keıbireýi búginde: «Semeı polıgonyn japqan birinshi tulǵa – N.Nazarbaev, ekinshi tulǵa -O.Súleımenov!» desip, shyndyqty shybyn ǵurly kórmeı júr. O, toba!..

Semeı polıgonynyń jabylǵanyna 25 jyl toldy. Qarapaıym qaharman Keshirim Boztaevty basshy-qosshy sheneýnikterdiń eshqaısysy eske almady. Quddy bar-aý, Semeı polıgonyn japtyrý kúresi tarıhynan Keshirimniń atyn óshirip tastaý týraly ne prezıdenttiń jabyq jarlyǵy, ne parlamenttiń qupııa qaýlysy boldy dersiń! Mundaı búkilbıliktik qyńyr «belsendilikti» kórip otyryp, keı-keıde: «Oý! Bul ómirde «Keshirim Boztaev» degen adam bolǵan ba, bolmaǵan ba?!» dep aıqaılaǵym keledi, biraq… estıtin kim bar?!. E, meıilderi. Kereń qulaqqa ketpen de batpas. Kórmes kózge túıe men túımeniń aıyrmashylyǵy joq. Aqıqattan aýlaq syńarezýlerdiń úıdek-túıdek jelkóbik sózderinen, meniń túısinýim boıynsha, Keshirim qabiri basyna qoıylǵan qulpytastaǵy: «Semeı eli saǵan rıza» degen tórt sóz qymbat!

Pohojee ızobrajenıe

Ǵabbas QABYShULY,

qazaquni.kz

Bólisý:

Facebook arqyly jazylǵan pikirler

Saıtta 3 pikir jazylǵan

  1. Eldos 11 Qańtar, 2017 01:08 Jaýap

    Ǵabbas aǵa, Keshirim aǵamyzdyń eńbegin joqtap jazǵanyńyz úshin rahmet sizge. Ahmet atamyz «Jurt uqpasa, uqpasyn,
    jabyqpaımyn, El – búginshil,meniki – erteńgi úshin» dep aıtqandaı eliniń erteńi úshin qyzmet etkenderdi Allah Taǵala biledi, ári myń essizge tatıtyn bir esti, sanaly adamdardyń ol kisiniń sońynan duǵa jasap, razylyq bildiretini anyq. Al ókinishtisi jastar shyn arystardyń úlgisinen taǵlym, tárbıe almaı dańǵaza, maqtanqumarlardyń jel ssózderine ýlanyp, aldanýynda. ol szder ádemi bolǵanmen, aqıqatsyz onda janǵa qýat, nár beretin rýh joq onda. Aqıqatty osylaı shamańyz kelgenshe urpaqtyń sanasyna jatkize berińiz aǵa, erteń sizder baqılyqqa attanǵanda shyn tarıhty jetkizer kýágerlerde qalmaıtyn túri bar.

  2. Qolqoıýsyz 16 Sáýir, 2018 19:19 Jaýap

    Shyndyqtyń kóleńkede qalǵany óte ókinishti. Kúnderdiń kúninde aqıqat ashylar degen úmittemiz…

Pikir nemese jaýap jazý

bes × úsh =